Igal valdkonnal on omad kesksed probleemid, mis kummitavad kogu distsipliini. Arhitektide jaoks, kelle ridadesse kuulub ka Paco Ulman, on üheks selliseks küsimuseks digitaalselt loodud ruumi reaalsus. Tsentraalperspektiiv, aksonomeetria ja nüüd ka 3D – kõik kujutamisviisid on taotlenud tegelikkuse kujutamist võimalikult vahetult.
Käesoleva aasta veebruaris Hobusepea galeriis eksponeeritud sarja „mememe” tarbeks kandis Ulman 3Dsse üle oma koduste kohtade geomeetrilise struktuuri ning printis kujutise siis taas kahemõõtmelisena välja. Fotol on justkui seesama koht, kuid kujutise saamisloo tehislikkus ja emotsinaalne sõltumatus meist muudavad selle teiseks, võõraks kohaks.