Arne Maasik
Arne Maasikut võib Jüri Okase kõrval pidada üheks Eesti kontseptuaalse arhitektuurifoto isaks. Olles mõjutatud klassikalisest modernistlikust arhitektuurifotost, kannab Maasik eneses metafüüsikapisikut, mis väljendub puhtaimal kujul tema „Pusades” – tervet pildipinda hõlmavates raagus oksarägastikes. Nende mõju on nii suur, et tundub paratamatult määravat ka Maasiku linnafotode (nt sari „Chicago”) tõlgendust. Küsimus ei ole looduse ja tsivilisatsiooni vastandumises, vaid universaalses ürgmetafüüsikas, mis alateadlikult valitseb kogu maailma.
Maasik tegi ka fotod raamatule „Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis”. Selle projekti raames kogunes tõenäolist ka materjal käesoleva sarja jaoks, ent antud vormis puudub neil fotodel dokumentaalne väärtus. Maasikut ei huvita mitte see, kuidas tekstides ja traditsioonis sõnastatud sakraalne ruumiprogramm on igal konkreetsel juhul teostatud, vaid selle programmi metafüüsiline olemus, mida ta geomeetrilises korduses loodab leida.
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP
ARNE MAASIK. Long Delay. 2014. Pigmentfoto. 105×70 cm. Tiraaž: 5+2AP