Kalev Vapperi iseloomustamiseks sobib vast kõige tabavamalt võrdlus triksteri ehk Hasso Krulli tõlkes Vembuvanaga. Tema tegevust iseloomustab ennekõike teatraalsus, mis on iseenesest käesoleva fotosarjaga kui tingliku lavastusega kooskõlas, ent samas on Vapper oma ettevõtmistes tavaliselt niivõrd tabamatu (tema legendaarseim tegu on Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetamise asjaolu enese esitamine lõputööna), et tundub suisa võimatu, et ta on lasknud end pilti püüda.
Kollaažidel kujutatu episoodilisuses on midagi väga vapperlikku. Monumentaalne jutustus – Tammsaare – kohtub tema pühaduse Eesti animatsiooniga, kuid Vapperi loodud argiste situatsioonide proosalisus, milles titaanide heitlus toimuma peaks, ei sisalda intriigi. Tammsaare kirjutas väikese inimese igavikulisest heitlusest, Vapper kujutab Tammsaaret mõneti äraspidiselt, aga sarnases olukorras. Ent kuivõrd ta ei lisa Tammsaare loole nähtavat irooniat ega intriigi, mis originaalist piisavalt kõrvale kalduks või seda kommenteerima hakkaks, tekitavad Vapperi fiktiivsed filmikaadrid ennekõike just vapperlikku kimbatust.